Valjala Maalinn
kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille
kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe.
vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune
paasraketega kaev.
vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha
jaoks.
v
ARHEOLOOGILISED
UURINGUD
vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud
hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi.
Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid
majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse.
vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis
kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel
hoiupaigana.
vMoskva arheoloog Sergei K
annaabi.ee 
