Balti riikide poliitiline ajalugu
piirkonna kõige kardetumate ssõjameestega, semaitide ja leedulastega, kelle sissetunge
olid Mõõgavennad tunda saanud juba varasemalt. 1236.aasta suve sõjakäigus said
SAULE lahingus zemaitide ja semgalite käest hävitavalt lüüa. Ellujäänud
Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237.aastal Saksa Orduga, muutudes selle
Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230.aastal alistanud preislased, said nende
järgmiseks sihtmärgiks Zemaitija ja Leedu.
- 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine. 1242. Lõi Novgorodi vürst
Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne,
katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel)
- Kuralased allautati 1240.aastal ja loodi linnuste võrk, kõige muljetavaldavam
GOLDINGEN (Kuldiga). MEMELI kindlusi rajamine 1252.aastal, millest kasvas
hiljem välja Memeli (KLAIPEDA) linn. Ordu lakkamatu edasitund tõi kaasa otsese
annaabi.ee 
