Namibi kõrb
temperatuuri ja suure aurumise tõttu õhus uuesti veeauruks. Kuigi vihm on kõrbes
haruldane, sajab see tavaliselt paduvihmana, millega kaasnevad tugev äike ja
tulvavesi. Veevool, mis kannab endaga kaasas kivimiosakesi, uuristab
kõrbepinnasesse laiu ja sügavaid jõeorge, mida nimetatakse kanjoniteks. Pärast vihma
kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks.
Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud
õhk ja õhuniiskus, mis Namibi kõrbes kondenseerub uduks keskmiselt 60 päeval
aastas. Udu ulatub kuni 30 km sisemaale. Väiksemad mäed ja takistused soodustavad
udu kondenseerumist ja niiskuse ning piiskade talletumist kaljudes, taimedes ja mulla
pinnases. Kui udust tingitud kondensvee kogus on küllaldane, hakkab enamik
sukulente ja taimi kasvama ning õitsema. Udu on kõrbeelanikele eluliselt tähtis
annaabi.ee 
