Eesti looduslikud pühapaigad
ja ambivalentse teispoolsuse (metsikus, surmavald) vahel, kus kristlikud ja
paganlikud elemendid võivad asuda mõlemal poolel.
Piiride (taas)kehtestamine rituaalides. – näiteks itkemine haual – äratatakse
surnu, kurdetakse muresid, palutakse, et surnu ei tuleks kummitama, pannakse
magama tagasi.
Inimeseks olemine tähendab ennast inimesena piiritlemist.
Algsete usuvormide assimileerumise juhte (Tšuudid jm eelrahvad folklooris)
Poollooduslikud pühakohad vadha ja vepsa rahvausus
Muinasaegsed „eelrahvuslikud“ isoleerunud
Sulandunud kasutuses:
- mitte-kristlikud
- zavetnõje (tõotuspühad) – tulenenud mingist probleemist, karjaga mingi
probleem või saagiga. Suurema tähtsusega ning läbiviimine toimub koha peal.
Antakse lubadusi, et tehakse midagi ning vastutasuks probleem laheneks. Nt
külastatakse pühakohta kolm aastat järjest.
Riskivi – rändrahn Nemži külast ca 5 km kaugusel metsas, looduslik rist peal, kivi
annaabi.ee 
