EESTI KEELE STRUKTUUR
väljendab lause tegevust. Alus see vastu väljendab tegijat või tegevuses olijat. Lisaks
lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis, öeldistäide ja
määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma
võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele
iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus
väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna
kooli autoga.
Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid. Seda millist ülesannedt
fraas täidab (st kas tas on lauses aluseks, sihitiseks jne) oleneb milline on tema seos
lauseöeldisega. Lausemoodustajad on oma vahel lauses grammatiliselt seotud. Neid
seoses väljendatakse erinevates keeltes vägagi erinevalt. Kui eesti keel väljendab
grammatilisi seiseid käände ja pöörde lõppudega, inglise keel aga väljandeab samu
annaabi.ee 
