Samojeedi rahvad
(The Nanganasans, 2018; Nganassaanid, 2018)
Enne paikseks jäämist rändasid nganassaanid Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas
Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. Nganassaanid jagavad oma territooriumi
Dolgaanidega. (The Nanganasans, 2018)
3.3 Nganassaani keel
Nganassaani keel kuulub uurali keelte samojeedi filiaalile ning koos neenetsi ja eenetsi
keeltega moodustab põhirühma. Keeles on kaks eristatavat murret: Avami või läänemurre ja
Vadejev, Khatanga või idamurret. Murretel on väikesed erinevused häälduses. Ühe murde
kõneleja suudab teist hästi mõista. (The Nganasans, 2018)
Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega,
eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja
loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest,
eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas
annaabi.ee 
