Ärkamiseaeg
... Kui ei anda, siis, vennad, jätame töö seisma". Sellega algasid suured
streigid. Suleti vabrikud ja ettevõtted. See jätkus rüüstamistega, miitingutega, rahvameelsete
palvekirjade kirjutamistega, avalduste ja protsetidega. "Ühtekokku streikis 1905. aasta
jaanuaris 15 tuhat tööstustöölist, s. o. 60 protsenti nende üldarvust." Veebruari kuus jätkus
11
streik uue hooga. Suuremad rahutused tekkisid "Dvigatelis" ja "Wiegandi" vabsikutes.
Revolutsiooniga läksid kaasa isegi haritlased ja üliõpilased. Ülikooli aula muudeti
rahvakoosolekute kohaks. Elavnesid ka tülid mõisnikega. Üldiselt nõudis rahvas tööpäevade
lõhendamist, palga ja moona suurendamist. Erinevalt streikidest, mis toimusid Tallinnas ja
Tartus olid mõisatööliste streigid halvasti korraldatud. Nõuti õiglast koormiste määramist,
talude rendi- ja väljaostutingimuste kergendamist. Selle käigus rüüstati väga palju mõisasi
annaabi.ee 
