Industriaalühiskonna tekke mõju
kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva
linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise
kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi?
Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne
tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup
asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks. Nendel, kellel
õnnestus kuskil vabrikus tööd saada, olid seal jubedad tööolud, kesine palk ja pikad
tööpäevad. Kõik see viis suure varandusliku kihistumiseni, ent samas aitas kaasa ühiskonna,
kui terviku, arengule. Tööliste tingimused jäid siiski väga kehvaks, kuid tänu suurele
tootlusele, tekkis vabrikute vaheline konkurents.
Laiemalt hakati kasutama vedurit 19. saj. keskel. Esialgu küll ainult söekaevandustes.