HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
(Aasmäe 1999:184).
Maksu alla käivate hoonete pealt võeti maksu alljärgnevalt:
1) Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt;
2) Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt;
3) Saaremaal ja Petserimaal olid vabrikud ja töökojad kuni hindamiseni maksuvabad.
Maakonna- ja vallavolikogudele anti õigus kehtestada oma kulude katteks lisamaks:
1) Maakondadel kuni 200% maalt ja hoonetelt ning kuni 100% vabrikutelt ja töökodadelt
võetavast maksust;
2) Valdadel kuni 100% maalt ja hoonetelt riigile võetavast maksust (Aasmäe 1999:184).
Edasi järgnes maksuvaidluste lahendamise ja maksmise kord. Nagu seaduse pealkirjaski
öeldu, kehtis see ainult ühe aasta. Vabariigi Valitsus võttis 1920. a 19. Jaanuaril vastu seaduse
liikumata varanduste maksu kohta maal (RT 1920, 18/19, 82). Seaduse teksti oli eelmisega
võrreldes mõnevõrra muudetud või täpsustatud
annaabi.ee 
