Viivi luik referaat
enam, / ei tule enam / seda suve. (Lk 5.) Neisse klassikaks saanud ridadesse on
kätketud kaduvuse ja mööduvuse lohutamatu nukrus. Mõtlemapanev on
asjaolu, et juba 1975. aastal kirjutatud tekstides kõneleb Luik aastasaja lõpust
tajutav on teatud kiirendatud kronoloogia, ehk ka tülpimus ja lõpu-ootus."
(Rolf Liiv)
Viivi Luige luuletustes korduvad kujundid on igaühele tuttavad ja teada, seda
rõhutab ka raamatu kaunis kujundus, fotodesse on kätketud tänavapilte,
-saginat, vabrikusuitsu, mereäärse päikseloojangu taustal tumendavat
linnasiluetti, puuokste kõverust ning kellatiksumist.
"Eraldi tähelepanu väärib Luige luule rütm. See on väga isikupärane, ühtlaselt
sugestiivne, aga mitte uinutav-loitsiv, vaid ürgugrilikult selgemeelne. Riimide
12
osas peaks ta olema eeskujuks kõigile noorluuletajaile- need on niivõrd
loomulikud ja samas ka leidlikud." Selline on taas R.Liivi aus ja aval arvamus.
annaabi.ee 
