Eesti uusaeg
rahavstiku kihiks. Selle uue rahavstiku kihi ilmumine tähendas ühiskonna üldises arengus
olulist muduatust. Kogu Euroopa uusaja ajaloos töölisklassi teket peetud moderniseerumise
märgiks. 19 sajandi lõpul kõige suurem rahavstikurühm on talupojad, suuruselt järgmine on
juba töölised.
Tööliskond kujunes eelkõige 2st allikast- vabrikualadele siirdunud talupojad ning linnade
alamkihid.
Balti kubermangudes 1836 aastal kehtestati Vabrikuseadus. Esmakordselt hakatiriiklikul
tasandil reguleerima suhteid vabriku omaniku ja töölise vahel. See seaduse sätetest tulenevalt
määras töötingimused kindlaks vabrikuomanik, selles osas olid tal suhteliselt vabad käed- See
tähendas seda, et tööliste jaoks olid valdavalt töötingimused päris rasked, muuhulgas kasutati
palju ka naiste ja laste tööjõudu.
Töölisliikumine- Esialgu oli stiihiline, väljaasutmsed toimusid üksikutes ettevõtetes. Sellest
annaabi.ee 
