Eesti kultuuri ajalugu
RIIETUMINE
Kanti oma kodukoha rahvariideid. Sajandi keskel hakkas levima ka linnalik riietumisstiil. Esimesena võtsid uuema riietumisstiili
kasutusele mehed: põlvpüksid asendusid pikkade pükstena. Sajandi viimasel veerandil jõudis uus stiil ka naisteni: hakati kasutama
kleiti (enne oli alati särk ja kleit). Kui varem valmistati kõik riided ise, siis saj II poolel lasti riided teha rätsepal või osteti valmis
vabrikuriideid, mida müüdi tihtipeale maal laatadel talupoegadele. Sajandi lõpuks rahvariided üsnagi taandusid. Rahvariided kadusid
igapäevasest kasutamisest. Linnariided näitasid staatust. Sajandi lõpus tekkis maal uus elanike kiht kiriku ümber olevast külast
kasvas välja alev, seal elasid inimesed, kes ei tegelenud enam otseselt maapidamisega, kuid elu oli tihedalt seotud maaeluga.
Raudteesõlmede ja peatuste ümber tekkis samuti.
Rahvapärased uskumused säilisid enamasti ka 19. saj