Alternatiivraha süsteemid Eestis ajalugu ja tulevik
Kodurahana levis näiteks
veskiraha, mille kodanik sai jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille
ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada.
Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandi lõpul koos tööstuse arenguga ning
hakkasid levima nn. vabrikurahad, mida vabrikutöölised said kasutada oma vabriku
territooriumil, vabrikuga seotud kaupmeeste juures ning linnakassades ja -seltsides. Raha
väljastati kas palgana või lisatasuna hea töö eest. Levinumad vabrikuraha kehtisid näiteks
Hiiumaal, Narvas ja Tartus.
Ajas edasi liikudes võttis Tartu linnavalitus peale Nõukogude Liidu lagunemist, 1993.
aasta kevadel, vallandunud hüperinflatsiooni tingimustes kasutusele Tartu raha. Tartu raha
lasti ringlusesse 195 000 tükki ning jõudis kasutusel olla ainult 37 päeva enne krooni tulekut.
Eesti tuntumaid lähiajaloo paberikujul kehtivaid alternarnatiivrahasid hakati looma
alates 2010. aastast neljas eri paigas üksteisest peaaegu sõltumatult