August Kitzbergi elulugu ja Libahundi analüüs
Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem.
Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi,
kes eeskuju või nõuga teda oleks toetanud. Ja nii jäi tema selleaegne toodang napiks. Peale
mõne tähtsusetu tõlje ja visandi on neist aastaist arvestatavad vaid vesteline ,,Rahvuslik" ja
ulatuslikum külajutt ,,Püve Peetri riukad", mis mõlemad ilmusid ,,Postimehes".
Kitzbergi isiklik elu oli küll mugav kuid vabrikuperemeeste vahetuse tõttu muutnud
olud sundisid teda nelja aasta pärast jälle uut kohta otsima. Selle leidis Kitzberg Riias
vagunivabrikus, kuhu ta 1898. aastal astus kontoriametniku töökohale. Vagunivabrikus oli
tasu parem, kuid töötingimused halvemad. See kajastus ka tema kirjades. Riia kui Baltimaade
suurim kultuurikeskus soodustas tõhusalt kirjaniku vaimset küpsemist. Teatriharrastus
kujunes Kitzbergile lausa vajaduseks, mis mõjus talle hästi kui näitekirjanikule. Mõnevõrra