Haridus Eesti kultuuris
rahvahulkadele, kreiskool kaubanduse ja tehnikaga tegelevatele linnakodanikele.
Esimene pidi saama usulise kasvatuse ja kirjaoskuse, teise sihiks oli teadmiste andmine
,,seisuse ja kutseala kohaselt". Kreiskoole tuli avada igas maakonna- ja
kubermangulinnas.
1885 a. avati lisaks üldhariduslikele koolidele veel tööliste õhtukoole. Erialaste
teadmiste omandamiseks kutsuti ellu Raudtee Tehnikakool (1880. a.).
Eraldi rühma moodustasid vabrikukoolid, neid peeti ülal vabrikute kulul ja seal käisid
tööliste lapsed.
Haridus oli saanud vahendiks, mille kaudu eesti talupoeglik rahvas otsis väljapääsu
raskest majanduslikust olukorrast ja vabanemist mõisnike mõju alt, hariduses nähti
pääsemist viletsusest ning vahendit kõrgema elatustaseme saavutamiseks.
Tartu ülikool pärast taasavamist
1889-1917. toimusid suured muudatused Tsaarivalitsuse reaktsioonilise hariduspoliitika
tulemusena