Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
tajumise, aukartuse või hirmu tunnet, mille varjund ning intensiivusus erineb kogemuseti.
Antud hirmutunne on niivõrd spetsiifilise iseloomuga, et taolise deemonliku ehk ,,üleloomuliku
hirmu" tähistamiseks on mitmes keeles olemas eraldi sõna. Võrdpildi toob Otto õuduslugude
kuulamisel tekkivast emotsioonist.
"Et see nõnda on, näitab võimas külgetõmme, mis iseloomustab tondijutte nende õuduse ja
"vabinaga" ning seda isegi kõrge ja igakülgse haridusega inimeste puhul. On märkimisväärt
fakt, et füüsiline reaktsioon ja ainuomane pelg, mille põhjustab see üleloomulikult jube, on ka
ise ainuomane - ning "loomuliku" hirmu või pelgamise puhul me seda ei leia." (OTTO
1992:16)
Samas on ka see kogemus ise oma olemuselt ambivalentne - ta pole eranditult negatiivne, vaid
äärmiselt veidral kombel on ta vahel samas ka külgetõmbav ja paeluv.