Kriisi ületamseks pidi devaolveerima eesti krooni. Jaan tõnisson 1933 devalveeriti kroon majnd hakkas paranema. Keskliidu esimees andres larka tem kõrval advokaat artur sirk. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletuse l 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda
eestlased said õiguse kodumaale naasta. Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega. Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Kornik Vilus Päts 9. jaan 1905 Peterburis ,,Verine Pühapäev", toimus elanike rahvusmeelne demonstratsioon. Sõjavägi avas tule. 16.okt 1905 ,,Veresaun" Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist. 17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp. Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks. Piirata baltisakslaste eesõigusi. Astuti välja venestamise vastu. 2. Radikaalid- M.Martna ja H. Pögelman. Aula koosolek