Eduard Viiralt
karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused
põhikujundiga ühel lehel. Sageli on neiks käed, mille ,,kõnet" Viiralt peenelt tajus. Viiralti
huvikeskmes on inimene, ent palju joonistab ta neil aastail ka maastikku, iseäranis armetuid
Tartu aguleid, Emajõge lotjadega, Tartu turgu hobuste ja talumeestega. Sageli said
koloreeritud pliiatsietüüdid aluseks viimistlematutele kompositsioonidele akvarellis või
tusijoonistuses ning estampidele.
Ado Vabbe5 linoollõikemappide eeskujul tegid 1920. aastal analoogilisi mappe ka mitmed
,,Pallase" õpilased, sealhulgas Viiralt. Tema rohketest linoolõigetest läks mappi selle lõplikul
kujul kaheksa tugevamat tööd. Nende kõrval sünnib teisigi märkimisväärseid töid (nt
,,Skulptor", linoollõige). Sügavtrükitehnikates hakkab Viiralt pidevamalt töötama pärast
Dresdeni kunstniku Georg Kindi asumist ,,Pallase" graafikaõpetaja kohale 1921. aasta
oktoobris. 1921. aasta sügisest 1922