"vabavoolupinda" - 1 õppematerjal

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

a) Kui ilmneb, ahassügavuse kaassügavus ja alumise bjefi sügavus on võrdsed (kehtib seos hc= h’ ja AB rahuliku voolu täide t = h’)’ võib öelda, et hüpe tekib vahetult ahasristlõike (AHR) järel ja sellist hüpet nim vahetuks hüppeks ehk hüpe ehitise jalamil. b) Kui kehtib seos, et t ˂ h’’ (ahassügavuse teine kaassügavus), siis hüpet kohe ahasristlõike taga ei teki ja tekib pidevalt suureneva sügavusega vool. Selle voolulõigu vabavoolupinda nim paisjooneks ja mingil voolulõigul voolutäide saab võrdseks ahasristlõike esimese sügavusega h = h’ ja t = h’’. Vool ei saa enne hüpata, kui liigne energia on ära kulutatud. Sellist hüpet nim eemaldunud hüppeks. Järelikult kui on täidetud tingimus t˂h’’ tekib alati eemaldunud hüpe (hüppe tekkimise tingimus). Praktiliste lahenduste puhul ei ole selle hüppe tekkimine soovitatav, sest AB põhjakindlustused lähevad väga pikaks ja kalliks.