mistõttu tuleb mootorit pidevalt kontrollida ning vajadusel vastu võtma meetmed voolude vähendamiseks. Suurte voolude tekkimine on tingitud mähise induktiivsusest, mis hakkab impulsi toimel energiat magnetvälja salvestama. Lisaks sellele tekkib raskusi transistori väljalülitamisel, sest sellisel juhul hakkab indutkiivpool magnetvälja salvestatud energiat tagastama. Nende voolude juhtimiseks ühtsesse alalisvoolulülisse on transistoridega antiparallelselt lülitatud vabavooludioodid. Lisaks joonisel kujutatud kahefaasilisele mootorile eksisteerib veel kolme, viie või rohkema faaside arvuga sammmootoreid, mis võimaldavad juhtida mootori väiksemate sammude kaupa. Kõiki sammmootoreid võib juhtida lisaks täissammtalitlusele ka poolsamm- ja mikrosammtalitlus. 8.3. Sammmootori koormamine Kui sammootor viiakse tema nullasendist välja, tekkib rootoris tagastusmoment, mis tõmbab mootorit tagasi nullasendi poole. Sellega tekkib nn koormusnurk ε. Kui vaadelda
UCEsat t0 t1 t2 t3 t4 t Lülituskestus Joonis 3.10 kollektori vool IC koormusvoolu IC(load). Seda põhjustab taastuv vastuvool, mis liitub koormusvooluga IC(load). Harilikult on jõupooljuhtlülitid ümbritsetud vabavooludioodidega. Kuna vabavooludioodid juhivad ikka veel voolu ajavahemiku t2 alguses, siis kollektor-emitter pinge UCE ei lange. Paisu-emitteri pinge UGE saavutab läviväärtuse UGE(pl). Ajavahemikul t2 on paisu-emitteri pinge UGE võrdne pingega UGE(pl). Kui vabavoolu diood sulgub, siis kollektor-emitter pinge UCE hakkab langema kiirusega sUCE. Sel ajal kui UCE väheneb, et saavutada püsiväärtus UCE(sat), kasvab paisu ja kollektori vaheline mahtuvus CGC, kuna pinge langeb. Mahtuvust laeb vool IG. Pinge UGE jääb
annaabi.ee 
