Üks Eesti omariikluse taastajatest
iseseisvuse.
Ta oli selle üle väga uhke, et ta oli selle ajaloolise sündmuse juures. Ent see, mis järgnes, tegi
talle minu arust suurt meelehärmi. Isa oli läbi ja lõhki maamees, maaelu areng oli tema jaoks
väga tähtis. Ta oli kolhoosis erinevatel ametitel töötades püüdnud elu maal edendada nii palju
kui see tol ajal võimalik oli. Eesti Vabariigi taastamine aga tõi kaasa kolhooside kadumise ja
talude taastamise ning vabaturumajanduse. Eesti väikesed talud ei suutnud täieliku
vabaturutingimustes oma toodanguga võistelda Lääne-Euroopast tuleva doteeritud toiduga ja
paljud suurest entusiasmist taastatud talud lõpetasid pikapeale tootmistegevuse. Maa hakkas
inimestest tühjaks jooksma ja see muutis isa Eesti Vabariigi suhtes väga kriitiliseks. Tema
meelest oleksid erinevad valitsused pidanud maaelu rohkem toetama ja kohalikku turgu
kaitsma.
Isa nägi erinevaid riigikordi, tema noorusaeg möödus nn kolhoosikorra ajal ENSVs.