Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused
teraviljad, herned, tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad.
24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus.
Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud
25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse.
Kogu Eesti alal üsna arvukas üksjalgade rühm kadus, nende asemel hakati kõikjal järjekindlamalt
mainima vabatikke. 18 sajandil ja 19 saj esimesel poolel adratalupoegade ehk pererahva osa vähenes
järjest maata ja vähese maaga talurahvakihtide kasvades. Adratalupoegade hulgas tekkis varanduslik
ebavõrdsus, nii et üksikjuhtudel suutis ka tavalisi koormisi kandev talu suhteliselt heale järjele.
Talupoegi võeti mõisa veel karjusteks, tallipoisteks, kokkadeks, köögi- ja toatüdrukuteks. Siis veel
metsavahid, piirivahid, mõisa käsitöölised, kõrtsmikud, palgalised möldrid
annaabi.ee 
