Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" jutustab eesti vabatalupoja järglase Jaanuse kujunemisest sakste-mõisnike vastase ülestõusu organiseerijaks ja juhiks. Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega.
Olles üdse esimene, kes laiematele hulkadele mä aratud raamatus jutustas 1343. a. Jüiö o südmustest, on Bornhöe oma teosega väa palju kaasa aidanud selle eestlaste vabadusvõtluse üe kangelaslikuma peatüi tutvustamisel põijoontes ajalooliselt õges valguses. Eelkõge «Tasuja» kaudu ongi Jüiö o üestõs avaldanud rahvahulkadele innustavat ja vaimustavat mõu võtluses rõumise vastu nii teose ilmumise ajal mö odunud sajandil kui ka aastaküneid hiljem. «Tasuja» jutustab eesti vabatalupoja jäglase Jaanuse kujunemisest mõsnike-vastase üestõsu 443 organiseerijaks ja juhiks vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõade, rahva kannatuste näemise ja isiklike karmide kogemuste mõul. Hoolimata sellest, et üestõs veriselt maha surutakse, nätab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõtluse teed. Mitte leppida rõumise ja väivalla ahelatega, ennem surra vabadusvõtlejana kui elada orjana --niisugune on teose põiidee. Sellega liituvad
annaabi.ee 
