Eestlaste valikud teises maailmasõjas
Seal sarnanes olukord sunnitöölaagritega ning iga
neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42. Aasta talvel ülekurnatuse või
haiguste tagajärjel.
Saksa armeesse läksid eestlased sõja algperioodil vabatahtlikult, kuna taheti kätte
maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Kuid järkjärgult läks Saksa
väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele ja eestlastele polnud see meelt mööda.
Esimesteks vabatahtliteks olid metsavendade salkadest moodustunud üksused.
Sõjaväevõimude alluvuses oli nn idapataljonid, poliseivõimudel politseipataljonid.
1942. Aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse, kuid kuna SS oli
omandanud halva maine, siis vabatahtlikke oli vähe. Kuna vabatahtlike värbamisel
polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943.
annaabi.ee 
