Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
rõhutab hoopis väljarännet kui ebavõrdsuse süvendamist maa ja linna vahel. Demograafilise teooria
kohaselt on ränne pikaajaline ajalooline protsess, mis on seotud üldise moderniseerumisega ja et
rahvastiku üleminek piiratud olekust (nt maalt) suuremale liikuvusele (linn, teised maad jne) on
seotud rahvastikuarengu faasidega.
15.Peamised väljarändevood 19. sajandil.
19.sajandil suurenes ränne mitukümmend korda, peamiseks erinevuseks võrreldes eelnevate
aegadega oli rände vabatahtlikumaks muutumine (vs orjandus). Suurim oli väljaränne I MS’ini
Suurbritanniast (ja Iirimaalt), suur immigratsiooniriik oli ka Saksamaa. Prantsusmaalt, kus
rahvastikuareng oli stabiilsem, rändas välja vähem inimesi. Mindi peamiselt USAsse? Ladina-
Ameerika riikidesse, eelkõige Brasiiliasse algas massiline immigratsioon 19.saj lõpul, samal ajal
hakkasid P-Ameerikasse emigreeruma Lõuna-Euroopa inimesed, mitte anglosaksi pärit rahvastik
nagu varem. Peamiselt suurenes rände (ja sisemise rahv
annaabi.ee 
