Eesti II maailmasõja ajal
Need, kes sattusid mobiliseerimise tuhinas Punaarmeesse, said privilegeeritud kodaniku staatuse
okupeeritud kodumaal, võisid toiduained nappivates kauplustes teha oma ostud väljaspool
järjekorda, said riigiametnikeks, parteinomenklatuuriks, teadusasutuste juhtideks,
kolhoosiesimeesteks ja tehasedirektoriteks. Nende rinda riputati ordeneid ja medaleid, anti
kasutada häid kortereid, võimaldati välismaareise jne.
,,Vabatahtkilult" Saksa sõjaväkke
Eestlased käsitlesid Eestisse saabuvaid Saksa sõjaväeüksusi vabastajatena. Rahvas juubeldas nii
Tallinnas kui ka Tartus, nii Pärnus kui ka Haapsalus, siis kõikjal kuhu Wehrmacht'i sõdur saabus.
Paljud eestlased läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile.
Sakslaste vastuvõtt Eestis
Esimesed vabatahtlikud eestlased asusid bolsevike vastu koos Saksa sõjaväega võitlema miite
Eestis, vaid Saksamaal. Nimelt 1939.-1940