Muinas-Eesti sõjandus
tagantpoolt kallale minna. Eestlased heitsid liisku, et jumalatelt nõu küsida, said
teada, et ei ole hea mõte ja läksid hoopis koju tagasi.
Kaitseretkedega nii, et edu toob see, kui on hea luure ja ettekujutus vastasest.
Veelgi parem, kui on täpselt teada vastase maale tungimise plaan.
Vabastus/varustusretk
Tähendab seda, et vahel võisid mõned linnused olla rajatud juba vastase
territooriumile. Kui seda linnust hakati rüüstama, siis üritati linnuste kaitsjale appi
minna. Vabastusretkede puhul on vahel kaitsjatele viidud ka varustust, mistõttu
kutsutakse seda vahel ka varusturetkeks.
Iga sõjaretk tollel ajal oli ikkagi planeeritud ettevõmine. Planeeritud olid
sihtpunktid, sageli ka ööbimiskohad ning kogunemiskohad. Enne uuriti ka
kasutamiskõlblike teede olemasolu. Ei olnud sõjaretked lihtsalt kiire ettevõtmine,
vaid seda plaaniti päris pikalt.
Eestlaste puhul sõjakäikudest mitmeid liike ei eksisteerinudki. Näiteks ei ole
teada ühtki eestlaste ehitusretke
annaabi.ee 
