Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
JÜRIÖÖ MÄSS 1343-1345
Järjest suuremat majanduslikku surutist ja oma vabaduste ja õiguste
rikkumist ei talunud eestlased ükskõikselt. Nad kasutasid ordu ja piiskoppide
pinevat vahekorda oma poliitiliseks võitluseks, organiseerides korduvalt
ülestõuse maa isandate vastu. Saarlased, olles küll õiguslikult suhteliselt
paremas seisukorras kui mandri- eestlased, kuid majanduslikult halvemas
olukorras, üritasid mitmeid vastuhakke.
Suurima vabastuskatse tegi eestlane aastail 1343-1345. Laialdane
mässuliikumine sai alguse Harjumaalt, jüriööl. Sellest ka nimetus Jüriöö mäss.
Harjumaalt levis liikumine Lääne-ja Saaremaale, seega väiksema viljakusega
maakondadesse, kus talurahva olukord oli kõige raskem. Tapeti vasalle, põletati
mõisaid, surmast ei pääsenud isegi Padise kloostri mungad. Olles murdnud
vasallide võimu maal, asuti suure väega piirama Taani võimukeskust Tallinna
( paluti abi Viiburist ja Turust ).
annaabi.ee 
