ületada kolme aastat. Kui käitatav seade mingil põhjusel vahetatakse, tuleb kaitseseade uuesti teimida. Üldiselt teimitakse kaitseseadiseid samaaegselt kaitstava seadme jooksevremondiga. Teimimisel imiteeri- takse seadet ohustavat olukorda ja seatakse kaitseseadise raken- dusparameeter (vool, pinge, temperatuur...) väärtusele, mis tagab seadme väljalülitamise. Voolu kontrollimisel põhinevate kaitseseadiste (termoreleed, kaitselülitid, induktsioonireleed jm.) teimimisel tuleb nende vabastite tööelementidest läbi juhtida vajaliku tugevusega vool. Teimimiseks vajaliku voolu saamiseks kasutatakse mitmesuguseid koor- musseadmeid ja stende või väikepingetrafosid. Teimimine seisneb näiteks ka isolatsiooni katsetamises normaal- selt kõrgema pingega (kõrgepingeteim). Sulavkaitsmeid ei ole võimalik teimida, sest need on ühekordse toimega, küll aga tuleb nad mootori tehnilise hooldamise ajal järele vaadata
voolu tingimustes oleva elektriahela viivituseta väljalülitamise. Kaitseks lühise eest kasutatakse kas sulavkaitsmeid (joonis 1.17.a ja b) või elektromagnetilise vabastiga kaitselüliteid (joonis 1.17.c ja d). Viimasel juhul täidab kaitselüliti ka pealüliti Q üles- annet. Analoogselt kaitstakse ka juhtimisahelaid. Jõuahelate kaitsmiseks valitakse sulavkaitsmete sularite nimivool Isular ja kaitselülitite elektromagnetiliste vabastite rakendusvool Irak alljärgnevalt : - lühisrootoriga asünkroonmootori kaitsmiseks normaalse käivituse (käivituse kestvus alla 5 sekundi) korral Isular 0,4 Ikäiv ; - raske käivituse (käivituse kestvus üle 10 sekundi) või suure lülitussageduse korral Isular (0,5...0,6) Ikäiv ; Joonis 1.17 sõltumatult käivitustingimustest Irak = (1,3.
annaabi.ee 
