Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks. Enamlevinud kaitselülitid on kas elektromagnetiliste, soojuspõhiste või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised mikroprotsessorvabastid. Eraldi tooterühma moodustavad hüdromagnetiliste vabastitega kaitselülitid. Kaitselüliti lahutab koormusahela kontaktid siis, kui vabastit läbib lubatust suurem vool ja see rakendub. Esimesena kirjeldas automaatkaitselülitit oma patenditaotluses 1879 Thomas Alva Edison, kuigi hiljem kasutas ta tootmises sulavkaitset. Automaatkaitselüliti tööpõhimõte Automaatkaitselüliti peab avastama ja välja lülitama normaalsest talitlusest kõrvalekalduva voolu - enamasti liigvoolu. Madalpingeautomaatkaitselülitites toimub see harilikult
riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. Kui liigkoormus on välja lülitatud, siis bimetallriba jahtub ning paindub algolekusse tagasi ja kaitselüliti võib käsitsi jälle sisse lülitada. Selleks tuleb ta enne viia alumisse ja siis alles ülemisse asendisse. Elektrijuhtmestikku on võimalik kaitsta samaaegselt liigkoormuse ja lühise vastu kahel viisil: 1. Elektromagnetilist ja- termilist vabastit omava kaitselülitiga. 2. Sulavkaitsme ja ainult elektrotermilist vabastit omava kaitse- lülitiga. Rühmaliinide sulavkaitsmete sularite ja kaitselülitite suurimad nimi- voolud on järgmised: · valgustite ja pistikupesade (kuni 10 A) rühmaliinidel 15 A; · kuni 4 KW võimsusega paiksete elektriliinide rühmaliinidel 20 A; · kuni 5,5 KW võimsusega paiksete elektripliitide toiteliinidel 40 A.
Energia hajutamine. Ajal mil mootor pidurdub muundatakse mehaaniline energia elektrienergiaks ja ning parimaks võimaluseks oleks selle tagastamine toitevõrku. Energia rekuperatsioon (regeneratsioon) toimub muunduri negatiivse voolu korral. Alalisvoolu vahelüliga muundurite puhul laeb negatiivne vool lüli kondensaatoreid. Toitepinge kasvab kui toitevõrk on piiratud võimsusega. Juhul kui muunduri alalispinge kasvab lubatust kõrgemaks rakendub liigpingevabasti. Kuna aga muunduri vabastit ei läbi mootori magnetvoog, on see mittejuhitav lüli. Võimaldamaks mootoril aeglustumist, tuleb täiendav energia hajutada. Seetõttu osutub vajalikuks pidurdusenergia salvestada või muundada mõneks teiseks energialiigiks. Siin on mitmeid võimalusi (joonis 2.14): · elektrienergia tagastamine toitevõrku (selle energiaga toidetakse teisi elektritarviteid), · elektrienergia muundamine soojuseks läbi pidurdustransistori (lüliti) ühendatud
annaabi.ee 
