· Algas Eesti industrialiseerimine, suurriikliku üleliiduliselt integreeritud tööstuse ülesehitamine · Talurahvale avaldati survet põllumajandussaaduste müüginormikohustuste, maksude ja töökohustustega · 25. märtsil 1949 viidi läbi massiküüditamine, veeti ära 21 000 inimest · 1953 märtsis Stalini surm tõi kaasa terrori nõrgenemise · 1954-1956 hakkas sunnitöölaagreist ja väljasaatmiskohtadest tagasi tulema vabastatuid · 1953. aasta septembrist üritati üleliiduliselt rakendada meetmeid põllumajanduse olukorra parandamiseks · 1958 Veebruaris likvideeriti masina-traktorijaamad ning nende põllumajandustehnika müüdi kolhoosidele · 1962. a hakati tööstuse juhtimist jälle üleliiduliselt tsentraliseerima · 1965. a kaotati rahvamajandusnõukogud · 1970.-tel aastatel said paljud kolhoosid peaosa oma tuludest tööstustegevusest
Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga. Belgia ja Reini vasaku kalda alad liideti Prantsusmaaga. Liidetud territooriume ei käsitletud enam kui vabastatuid vaid kui vallutatuid. Rekvireeriti varandusi ja maksta tuli kontributsiooni. Revolutsiooni esialgsed loosungid unustati. Peale Preisimaa, Hollandi ja Hispaaniaga sõlmitud rahu jäid koalitsiooni ainult Inglismaa ja Austria. Direktooriumi aastatel (1795-1799) oli Prantsusmaa diplomaatia eesmärgiks vasallriikide loomine oma idapiiril, mis pidid tagama Pariisi võimu Kesk-Euroopas ja Itaalias. Diplomaatia ei olnud Välisministeeriumi ja direktorite kontrolli all vaid väepealike kontrolli all
annaabi.ee 
