20.sajand kui barbaarne ajastu - poolt või vastu.
nimetanud suurejooneliselt Maailmasõdadeks. Mõlemas sõjas hukkus arutu hulk inimesi, vahet
tegemata, kas tegu oli tsiviilisikute või sõduritega. Kõike seda troonis II maailmasõja lõpus kaks
plahvatama pandud aatomipommi. Suur osa sellest katastroofist oli aga seotud sõjast kaudselt
tuleneva barbaarsete aktidega tavalise elanikkonna kallal, mis jäid tihtilugu kangelaslike
vastupanude, julgete ülesastumiste ja unustamatute vabastamiste retoorika udusse. Väga
barbaarne! Kas aga viiking arvaks sama, jääbki meil teadmata. Julgen aga ise arvata, et sellises
võimekuses, oma vastast massiliselt hävitada, oleks sel ajal nähtud pigem võimalust oma
hõimule tagada kindel järjepidevus kui, et see oleks tekitanud küsimusi võimaliku barbaarsuse
osas.
Nii nagu muutuvad meie hoiakud ajas muutub ka barbaarsuse olemus ja sisu. Kõnealuse sajandi
annaabi.ee 
