Retsensioon J. Kahki raamatule Talurahvarahutused Eestis(Mahtra sõda)
rahvalikele allikatele. Võrdlemisi vabalt järeldatakse, tuginedes majandus- ning
ühiskondlik-sotsiaalsete näitajatele, et 19. sajandi teise poole talurahva olukord ning
sellele järgnevad rahutused on vastavuses sotsialistliku ühiskondliku arengu kaanonitega,
teisalt kui autor ise tunnistab, et just nii majanduse arengu kui ka sotsiaalse
diferentseerumise kohta puudub kahetsusväärsel kombel piisav allikaline baas.
Kahk on püüdnud näidata, et teotöö likvideerimine ja vabastamisseaduste revideerimine
olid kujunenud tootlike jõudude edasise arengu paratamatuks eelduseks. Mõisnikel ei
olnud võimalik suurendada koormisi teoorjuse suurendamise teel talud oleks laostunud.
Siit edasi väidab autor, et mõisasurve nõrgendas talusid, kuid samal ajal püüti neid talusid
säilitada. Mõisad püüdsid taludelt võimalikult palju välja pressida, taludel aga puudus
majandusliku tegevuse vabadus ja stiimul . Iseenesest võib autoriga siinkohal küll nõus