ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
MURRANG SÕJATEGEVUSES.
3. jaanuariks 1919 olid eesti väed niivõrd täienenud, et võisid rindel ise initsiatiivi üles
näidata. Punased, kes olid Põhja-Eestis Tallinnale ohtlikult lähedale, Jägala jõe - Valkla
joonele, löödi meie jalaväe ja soomusrong nr. 1 ning Soome vabatahtlike poolt Aegviidu
taha. Kesk- ja Lõuna-Eesti suunal suudeti Punaarmee peatada, vastavalt Kärstna ja Paide all.
7. jaanuariks oli lahingutegevuses sündinud otsustav murrang.
PÕHJA - JA LÕUNA - EESTI VABASTAMISLAHINGUD.
Ümberhaaramise taktikat kasutades otsustati vaenlane kiiremas korras Tallinna lähistelt
Narva jõe taha paisata. Lahingutegevust arendati kolmest suunast. Rindel tungis otse itta
1. diviis kindralmajor Tõnissoni juhatusel koos soomusrongide ja suurtükiväega. Lõunast
ahistas punaseid ratsavägi ning merelt pommitas taanduvat vaenlast ning teostas edukaid
dessante vastase tagalasse laevastik kapten Pitka juhtimisel. Meie mereväe tegevust toetas
Inglise sõjalaevastik. 3
annaabi.ee 
