eelnevale näitele vastavaks aastaseks tarbimiseks kõigest 8 MWh. Mida kõrgem on väljatõmbe temperatuur ja mida madalam sissepuhke temperatuur, seda suuremaks kujuneb sama hetkelise kasuteguri korral tagasti aastane kasutegur. Samas ei tohi ära unustada, et sissepuhkest kõrgema väljatõmbe temperatuuri põhjustab ruumi eralduv vabasoojus (inimesed, elektriseadmed, päike jms.) ja teatud vertikaalsuunaline temperatuuri kasv. Kogu hoone aastase soojustarbimise arvutamisel ei tohi vabasoojust topelt arvestada, so. soojustagastiga kätte saadavat vabasoojust ei saa arvesse võtta kütte aastase soojustarbimise arvutamisel, mistõttu tuleks lähtuda kõrgemast kütte tasakaalu temperatuurist. Tänapäevaste soojustagastite kõrge kasutegur võib ahvatleda kalorifeerist loobuma. Kalorifeerist loobumine kaasneb ruumides vabasoojuse ja/või ruumi küttesüsteemi üledimensioneerimise puudumise korral ettenähtust madalam ruumiõhu temperatuur
20 20 22 24 26 28 30 32 34 v,°C Joonis 1.1. Hubase ruumi sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist 7 kehtib keskmiselt või kergelt riietatud inimese jaoks ruumis, kus õhutemperatuur ja ümbritsevate pindade temperatuur on ligikaudu võrdsed. On teada, et mida madalam on ümbritsevate pindade temperatuur inimkeha temperatuuriga võrreldes, seda rohkem eritab inimkeha vabasoojust, eriti suureneb aga kiirgussoojusülekanne. Mida suurem see temperatuuride erinevus on, seda suurem on ebamugavustunne, s.t. seda enam mõjutatakse hubasust negatiivses suunas. Ruumi või keskkonna hubasust väljendatakse ka ühe kompleksse näitajaga, mis peale temperatuuri arvestab õhu niiskust ja liikumiskiirust, seda nimetatakse efektiivtemperatuuriks. Ruumi õhutemperatuuri ja piirete temperatuuri arvestamisel kasutatakse resulteeriva temperatuuri mõistet [5] või õhutemperatuuri ja