Ülaltoodud valemist ilmneb, et oluline komponent hoone tasakaalutemperatuuri leidmisel on vaba soojusel, mis sõltub hoone sisemistest soojuseraldustest peamiselt: inimeste , elektrivalgustuse, elektriseadmete ja aknast siseneva päikese soojuseraldustest (valem 3). Mida suurem on hoone erisoojuskadu seda väiksem on ka temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt (valem 2). Δt vs = Φ vs / H (2) Φ vs – keskmine vabasoojuseraldus ruumis W H – hoone erisoojuskadu W/K Φ vs = Φ in + Φ el.v + Φ sead + Φ p (3) Φ in – keskmine vabasoojuseraldus inimestest, W Φ el.v – keskmine vabasoojuseraldus elektrivalgustuses, W Φ sead – keskmine vabasoojuseraldus elektriseadmetest, W Φp – keskmine vabasoojuseraldus päikesest, W Kui soojuseraldused inimestest, elektrivalgustusest ja –seadmetest on MKM-i määruse "Hoonete
2 Vabasoojuse temp. 3.0 °C Qvs/ H Hoone köetav pind Aköetav, m2 72.3 Qvs 269.1 W Keksmine vabasoojuseraldus ruumis, W Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta H / A köetav 1.14