Siitpeale tuli Anne Vabarna andeka laulikuna hästi tuntuks üle kogu maa. 1930-ndate lõpus viidi A. Pulsti ja H. Tampere eestvõtmisel Riigi Ringhäälingus (koostöös ERAga) läbi ka eesti laulikute ja pillimeeste repertuaari plaadistamise aktsioon, millega seoses organiseeriti samuti mitmeid ringreisikontserte. A. Vabarnalt on 1936. a. grammofoniplaatidele jäädvustatud kokku 20 laulu-, laulumängu- ja itkunäidet. Pärast II Maailmasõda tuli Anne Vabarnal jõudumööda kohaneda uue majandusliku olukorraga ning muutunud ideoloogiaga. Muidugi mõista leiduvad temalgi paar lausa kohustuslikku improvisatsiooni Stalini kiituseks, rääkimata hilisematest lauludest uue kolhoosikorra või Nõukogude rahupoliitika jms. ülistuseks. Aga Annesse kui tunnustatud rahvalaulikusse suhtuti selge respektiga ja ta mainet püüti kavalalt ära kasutada uue ideoloogia propageerimiseks. Juba 1940. a.
Et Anne ise oli kirjaoskamatu, pani dikteeritud värsid paberile lauluema 19aastane poeg Ivo. Anne esinemised Tavaliselt tasuti Annele laulude ja esinemiste eest pulmades natuuras ehk söögi ja joogiga, aga hiljem hakkas ta oma laulude eest raha ja palka saama. Kuni oma 50. eluaastani polnud Anne Petserist kaugemale saanud. Tema esimene avalik esinemine oma leelokooriga väljaspool Setumaad toimus Tartus Anne koor esines "Vanemuise" teatris. 1947.a. avanes Anne Vabarnal võimalus oma elu kõige kaugemaks reisiks ta koori laulud kõlasid Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Anne esinemised 1930ndatel aastatel õnnestus Annel kooriga esineda korduvalt Tallinnas, Tartus ning paljudes Click to edit Master text styles teistes linnades ja asulates üle Second level Eesti, tutvustades sel moel
annaabi.ee 
