Riigivalitsemise kui riigiorganite ülesehituse vormid on monarhia ja vabarik. Monarhia on riigivalitsemis vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Abloluutse monarhia puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele.
Valitsus kannab parlamendi ees vormilist vastutust, kuid president võib parlamendi laiali saata PARLAMENTAARNE VABARIIK Valitsus moodustatakse parlamendi alusel Vormiline vastutus on parlamendi ees Riigipeal tagasihoidlik roll Parlamendil on seadusandlike ja eelarve kinnitamise volitus, samas ka õigus valitsuse tegevust kontrollida Valitsus nimetatakse parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende koalitsioonide esindajate hulgast PARLAMENTAARNE VABARIK Valitsusele parlamendi poolt umbusalduse avaldamine toob kaasa valitsuse või parlamendi errumineku ja erakorralised valimised Valitsus saab kontrolli parlamendi üle, kuna valitsus moodustatakse enamuse saanud parteide esindajate hulgast Valitsus juhib riiki ja valitsusjuht (peaminister, kantsler) on riigis poliitiliselt tähtsaim isik Presidendi volitusi , v.a esindusisikuna,teostatakse valitsuse nõusolekul PARLAMENTAARNE VABARIIK: näited
annaabi.ee 
