Alexandre Dumas
Abiellumine
ei takistanud teda suhtlemast teiste naistega ja tal oli 4 abieluvälist last. Üks nendest lastest poeg kes sai tema järgi nime, kelle ema
oli Marie-Laure-Catherine Labay ka temast sai tunnustatud novelist ja näitekirjanik. Tema kolm teist last oli Marie-Alexandrine
Dumas(05.03.1831), Micaëlla-Clélie-Josepha-Élisabeth Cordier(1860) ja Henry Bauer. Kui Dumas'l oli ühel hetkel tekkinud liig palju
võlglasi, liig palju armukesi ja liig palju vabariiklaslikke mõtteid, et konservatiivsemale osale publikust endiselt meele järgi olla, leidis
ta väljapääsu reisimises, pannes kirja "Reisimuljed" ja "Memuaarid" (trükis 1852-1855). Tema oskus intriigi sõlmida ning teisalt
jutustaja-anne ühinesid ja said kõige suurema kuulsuse osaliseks ajaloolistes romaanides.
Kui Dumas1864 naasis Pariisi polnud tal enam edu näitekirjanikuna ning romaan (hoolimata Balzaci esimestest kirjutistest) oli
ebapopulaarne ja seda peeti alamat liiki kunstivormiks