"vabariigilise" - 1 õppematerjal

Kohtla-Järve

ja töötlemise (põlevkivikeemia) keskuseks. 1925 oli seal rohkem kui 1000 elanikku. Kui 1930. aastate keskpaiku ehitati uusi õli-, bituumeni- ja tsemendivabrikuid, sugenes muidki elamukogumeid (Käva, Pavandu, Vaheküla jt); 1940 elas Kohtla-Järvel rohkem kui 5000 inimest. 13. VIII 1941 – 19. IX 1944 oli Kohtla-Järvel Saksa okupatsioon, Kävas oli sel ajal sõjavangide laager. 1946 sai Kohtla-Järve maakondliku ja 1947 vabariigilise alluvusega linnaks. 1947 allutati sellele Kohtla ja 1950 Kukruse alev, 1959 liideti mõlemad linnaga. 1960 ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964 Oru asula. 1959 allutati Kohtla-Järvele Kiviõli linn ja Püssi alev ning 1960 Viivikonna alev, 1959–64 (Kohtla-Järve rajooni moodustamiseni) oli Kohtla-Järve linnanõukogu alluvuses ka suuri maapiirkondi. Märtsis 1990 nimetati Kohtla-Järve rajoon Ida-Viru maakonnaks. 1991 said Jõhvi, Kiviõli ja