Maakorraldus
maarahvast oli aga maa kasutamise võimalusest illma jäetud.
Tegelik maasuhete ümberkujundamine ja sellega seotud maakorraldus algas kohe pärast
Saksa okupatsiooni lõppu. Sel eesmärgil anti välja rida sedausandlikke akte, mis olid
ettevalmistuseks järgneva maareformi ja maakorraldustööde teostamiseks. 10.okt 1919
võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse-otsuse maareformi teostamiseks. Maaseadus
määras: ,,Riikliku maatagavara loomiseks võõrandatakse riigi omanduseks kõik Eesti
vabaraiigi piirides olevad mõisad ja maad, ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbulise
põllumajanduselise invetaariga, olgu viimane mõisa omaniku, pidaja ehk rentniku päralt."
Maaseaduse alusel tuli võõrandada ja arvata riigi maafondi enamik aadlimõisaid koos
elusa ja eluta inventariga, kaasa arvatud ka tööstusettevõtted. Võõrandatud maa nähti ette
jaotada talupoegadele väikemajapidamistne apõlisteks kasutamieks, hariduslikele,
annaabi.ee 
