Mullateadus
osakesteks. Mullaneeldumisvõime on võime siduda vedelaid, tahkeid ha gaasilis ühendeid.
Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest eristatakse järgmisis liike:
1)Mehhanniline neeldumine. Mulla mehhaaniline neeldumisvõime seondub sellega, et muld
toimib filtrina ja peab kinni mulla tahkete osakeste vahelistes poorides kõik need tahked
osakesed, mis ei mahu pooridest läbi. Kõige suurem sodi peetakse kinni juba mulla pinnal.
2)Füüsikaline neeldumine seondub mulla tahkete osakeste vabapinnaenergiaga
(pindpinevusnähtused). On ühendeid, mis mulda sattudes vähendavad vabapinnaenergiat,
seega seotakse mulla tahke osakese pinnal. Kuid on ka ühendeid, mis vastupidiselt veelgi
suurendavad vabapinnaenergiat ja muld lükkab osakesed tahkest faasist eemale ja need
osakesed jäävad sidumata ja need osakesed jäävad mullalahusesse. Ka söetablett on hästi
suure pindaktiivsusega aine. Kui mullal poleks seda omadust, siis põhjavesi oleks reostunud.
NH4NO3 on hinnatud hästi lahustuv väetis
annaabi.ee 
