Uusaeg
Oluliselt ergutab majandust
kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning
kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt
individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks
ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja
kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad
kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord,
varakapitalistlik majandus.
Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist
(keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei
isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne
rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia.
Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused),
annaabi.ee 
