BALTI RIIGID II MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL
aasta sügisel katse taastada iseseisvus. 18. septembril 1944
astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. septembril hõivasid Punaarmee tankid Tallinna ning
sini-must-valge lipp rebiti Pika Hermanni otsast maha. Katse oma valitsus välja kuulutada tegid ka Kuramaale
taandunud läti rahvuslased, kuid seegi ettevõtmine ei andnud tulemusi. Nii sattusid Baltimaad Teise maailmasõja
lõpuks taas Nõukogude okupatsiooni alla. Esialgu ei kaotanud Balti rahvad siiski vabanemislootust, oodates
lääneriikide sekkumist.
Balti riigid rahvusvahelises poliitikas
Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide
liitmist NSV Liiduga loeti õigusvastaseks, tegevust lubati jätkata lääneriikides asu-vail saatkondadel, Balti riikide
kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti
riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara