Eesti loodusgeograafia konspekt
Valdavaks on viimase (Würmi,
Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu,
Karuküla, Kõrveküla.
Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv
on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm
enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige
enne jääst vabaneba kagunurk. Eesti kõige paksem turbakiht on leitud Haanja kõrgustikult.
Eesti on praegu kerkiv ala, mille on põhjustanud maasisesed protsessid kui ka jääaegade
järelmõju.
Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning
samsse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõududega mujalt kohale kantud.
Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv,
annaabi.ee 
