Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa
1921. aastal alustati uut majanduspoliitikat. Riigile toiduainete kohustus kaotati
ja see asendus kindlaksmääratud maksuga. Selle tasumisel võis talupoeg oma vilja
ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtluste tegevusva-
badust. 1920ndate alguses kujunes välja nõukogulik segamajandus. Enamik majan-
dus valdkondi jõid riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud kapitalismile
omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor. Majandusliku vabanamine leeven-
das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga.
Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada
majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus
tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast. Majanduse arendamamine alluti
rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.
Majanduselu juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi,