Kirjanduse lõpueksam 2011
aastak nõukogude kirjanike
kongressil. Kirjanduselt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kunstnik pidi kujutama
sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses, optimistlikus valguses, ülistama riiki, selle juhte,
eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja partei diktatuuri. Pärast II ms levis suund mõistagi ka
Eestisse. Eestis viljelesid sotsrealismi näiteks A. Jakobson, J.Smuul. Nende loominguvabadus
oli piiratud, iga vabamgi mõte suruti maha. Selle aja kirjanikud olid mõjutatud rangest
reziimist ning tänapäeval tunduvad paljud nende ideed vastuolulised. Näiteks Juhan Smuul oli
väga nõukogudemeelne, mis on paljudele solvav.
Vabavärss on värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmitus puudub. Varem viljeles seda
Peterson, ka Haava, Suits. 60-ndatel hakati Eesti NSV-s luulet uuendama ning vabavärsi eest
võitlema Krossiga eesotsas. Autori vabaduse-sõnub kulmineerus kogus ,,Kivist viiulod"