Lisadesse saab välja pandud mõned pildid ja artikkel persooni kohta, mis kirjeldavad mõnda olulist sündmust tema elus. Elulugu ja Fenomen Eerik-Niiles Kross sündis 8. septembril 1967. aastal Tallinnas kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu perre. Kooliteed alustas Eerik-Niiles 1974. aastal, astudes Tallinna 21. Keskkooli 1.b klassi. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Tallinnas keskkoolis ja Tartus ülikoolis. Tallinna 21. Keskkool oli tol ajal üks vabameelsemaid koole Eestis, seal taluti Punase riigivõimu eiramist teatud piirini, näiteks ei olnud seal kohustuslik komsomoliks olemine ja seal õpetati inglise keelt süvendatult. Kuid siiski oli seal tunda kommunistliku võimu kohalolu, kas läbi kooli personali või teiste õpilaste. Just tänu sellele vähesele vabameelsusele sai Krossist üks Eesti Vabariigi taaselustajatest 1990.-ndate aastate alguses.
selliste kunstiliikidega nagu happening, ilmetud ja enamasti ilma igasuguse performance ja installatsioon. välisviimistluseta paneelkarbid, milles asuvaid 1970. ja 1980. aastate eesti kunst oli toonase kortereid iseloomustasid kitsas esik ja Nõukogude Liidu raames üks vabameelsemaid uskumatult tilluke köök. Õige hoo sai ja läänelikumaid. Ent öeldu ei tähenda veel, et paneelehitus 1960. aastail, mil Tallinnasse see oleks olnud Euroopa Ameerika kunstielu hakati rajama Mustamäed. Sellele järgnesid orgaaniline osa, milleks läinuks vaja palju põhijoontes analoogilised linnajaod nii Tal
Kaheksakümnendatel oli Mutt kriitiline nii kaasaja kui kaasaegsete suhtes. Üheksakümnendatel muutus ta seevastu tunduvalt sotsiaalsemaks, ka poliitilisemaks ning rahvuslikumaks. Nüüdiskirjandusest üldiselt Nüüdiskirjanduse taustaks on pöördelised muutused ühiskonnas.1985. a oli NLKP peasekretäriks saanud Mihhail Gorbatsov, kes alustas varsti perestroikapoliitika elluviimist. Alates 1986. aastast võis Eesti ajakirjanduses lugeda vabameelsemaid ühiskonnaalaseid sõnavõtte, algasid protestid fosforiidikaevandamise plaanide vastu. 1987. a rajati Eesti Muinsuskaitse Selts, Hirvepargis toimus MRP avalikustamist nõudev miiting. Algas laulev revolutsioon. Senise ainuvalitseva EKP kõrvale loodi esimesed poliitilised ühendused ERSP ja Rahvarinne. EKP peasekretäri Karl Vaino asemele sai Vaino Väljas. ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 1989. a korraldati Rahvarinde juhi Edgar
annaabi.ee 
