Nimetu
keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste
küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni.
13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25
aastaks interregnum ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või
õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja
rüütlid omavahel jagelesid, oli vabalinnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii
sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai
riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa
8
keisrid Habsburgide, Wittelsbachide või Luxemburgide dünastiast
3.3 Reformatsioon
1517