Eestimaa talurahvaseadus 1816
Talupojad eeldasid, et vabastamine tähendab nende jaoks maaomanikeks saamist. Kuigi
talurahvas vabastati pärisorjusest, tunnistati kogu maa mõisnikkude piiramatuks eraomandiks,
mida omanik võis kasutada täiesti vabalt enda äranägemise järgi. Sellega kaotas talupoeg oma
senise päritava maakasutusõiguse.34 Alates 1816. aastast kaotas talurahvas kõik oma õigused
maale ning seetõttu otsustati kõik varanduse ja rendi küsimused mõisnike ja talupoegade vahel
vabalepingutega (§ 8). Vabalepingud olid kui rendilepingud, millega talupojad võivad mõisniku
omandis olevat maad ajutiselt kasutada.35 Mõisnikud võisid seda ka talupoegade kahjuks
tarvitada, kuna viimased ei ole piisavalt iseseisvad, et enda õiguste eest seista. Samuti ei ole neil
ka teadmisi enda vabaduse sätetest ja nende mõjuvõimust.36 Talupoegadel oli siiski õigus oma aja
tööjõu üle, mis on sama kui mõisnik omab vaba määramisõigust oma maa üle.37
33 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal
annaabi.ee 
